Euroopa Parlamendi valimised ei ole demokraatlikud!

Demokraatlikud oleks valimised juhul kui oleks võimalus valida ka saadikute Euroopa Parlamenti mitte saatmine.

Eelmistel Euroopa Parlamendi valimistel, 2004 aastal, käis valimas 27 % hääleõiguslikke Eesti inimesi.
27% ei ole Eesti rahva mandaat!
Sellele vaatamata asus Euroopa Parlamendis "Eesti rahvast esindama" 6 inimest...

Naljakas on see, et puudub valimistest osavõtmise alampiir. Mis juhtuks kui see küsimus huvitaks vaid 2% inimestest ja 98% lihtsalt ei läheks valima? Ikka saadetaks 6 jüngrit Brüsseli poole teele. Valimiste korraldajad arvestaks 2 % rahvamandaadiks, huvitumata sellest, et mida need 98% siis mõtlevad?

Võime eeldada, et ka nüüd 07.06.09 Euroopa Parlamendi valimistel huvitab see teema vaid erakondade toetajaskondi ja mitte rahva enamust.

Kui nii juhtub, plaanime teha Riigikogule ettepaneku korraldada vastavalt Põhiseaduse § 105 rahvahääletus.

Küsimuses: "Kas meie - Eesti rahvas - üldse soovime oma esindajaid Euroopa Parlamenti saata? “Jah” / “Ei”

Ka need inimesed peavad saama oma arvamust avaldada, kes 7. juunil ei taha ühegi saadiku poolt oma häält anda. Praegu näib, et inimesi, kes Eesti saadikute Euroopa Parlamenti saatmisest mitte midagi teada ei taha, võib olla ca 73% hääleõiguslikest inimestest.

Kui rahvahääletusel selgub, et Euroopa Parlamenti esindajate saatmise vastu on enamik rahvast, siis vastavalt Põhiseaduse § 105 on käesoleva Riigikogu ja Valitsuse volitused lõppenud ja Vabariigi President kuulutab välja erakorralised valimised.


§ 105.
"Riigikogul on õigus panna seaduseelnõu või muu riigielu küsimus (rõhk minult) rahvahääletusele.

Rahva otsus tehakse hääletamisest osavõtnute häälteenamusega.

Rahvahääletusel vastuvõetud seaduse kuulutab Vabariigi President viivitamatult välja. Rahvahääletuse otsus on riigiorganitele kohustuslik.

Kui rahvahääletusele pandud seaduseelnõu ei saa poolthäälte enamust, kuulutab Vabariigi President välja Riigikogu erakorralised valimised."



Aga siinkohal tekib ka küsimus, et miks nad peaksid? Miks riigikogulased peaksid üldse tahtma rahvahääletuse korraldamisega oma sooja kohta ohtu panna? Kui rahvahääletus annab vastupidise tulemuse riigikogus aetavale poliitikale, siis tuleb ju asjad pakkida ja alla tagasi tulla...
Samas, kui rahvahääletust mitte teha, siis oht puudub. Eesti seadustesse on jäetud valitsejatele kasulikud lüngad. Endine õiguskantsler hr Allar Jõks kirjutab 2. aprilli EPL-s:

"Erakorralisi valimisi on hetkel võimalik esile kutsuda kahel moel (rõhk minult). Esiteks - kui riigikogu avaldab valitsusele või peaministrile umbusaldust, on presidendil õigus kuulutada põhiseaduse § 97 alusel välja erakorralised valimised.

Teiseks võimaluseks on põhiseaduse paragrahvi 105 alusel panna rahvahääletusele seaduseelnõu. Kui see kukub läbi, on president kohustatud välja kulutama erakorralised valimised. "

Seaduslik lünk, nagu siit selgelt nähtub, seisneb selles, et Riigikogu tagasi kutsumist saab algatada vaid Riigikogu ise.


Seega kaks asja on vaja ära teha:

Esiteks. On vaja algatada Põhiseaduse täiendamine, et ka rahval - kõrgeima võimu kandjail siin riigis - oleks vajaduse tekkimisel võimalik need töötajad, keda nad on volitanud riiki juhtima, tagasi kutsuda. Teisisõnu - rahval endal peab olema seaduslik võimalus erakorraliste valimiste esile kutsumiseks.

Võrdlusena: hetke olukord on selline, et meil on firma, millele võtame tähtajalise lepinguga tööle firma juhtkonna. Aga enne kui tähtaeg läbi pole, ei saa me neid tagasi kutsuda ega isegi selle juhtkonna poolt tehtavaid otsuseid mõjutada! Meil puuduvad võimalused isegi siis midagi teha, kui toimub firma maha müümine suurkorporatsioonile, mille käigus meid omanikeringist välja arvatakse!
Täpselt nii ongi - Lissaboni leppe ehk EL Põhiseadusega.

Teiseks. Juhul kui riigikogu ettepanekut rahvahääletuse korraldamisest ei arvesta, siis on vaja kohe pärast kõnealuseid valimisi hakata koguma allkirju avaldusele: "Tahame otsustada kas üldse saata Eesti esindajaid Euroopa Parlamenti?"