Tarmo Kruusmägi (742) ühiskondlikud lahendused ja valimisprogramm 2011. aasta valimistel

Olen liikumise Õnnelike Inimeste Erakond algataja. 2011. aasta Riigikogu valimistel kandideerin parteitu kandidaadina Eesti Iseseisvuspartei avatud nimekirjas. Valisin oma koostööpartneriks Eesti Iseseisvuspartei kuna nende üldised põhimõtted sarnanevad kõige enam minu põhimõtete ja ÕIE programmiliste eesmärkidega.

Viimased aastad oma elust olen pühendanud ühiskondlikku elukorraldust parendavate lahenduste välja mõtlemisele ja samas ka ära unustatud vanade lahenduste meeldetuletamisele. Mitmed siintoodud lahendid on Eesti poliitmaastikul pretsedenditult ainulaadsed. Rõhk on probleemide ALGPÕHJUSTE TUVASTAMISEL JA KÕRVALDAMISEL, mitte sümptomitega võitlemisel. Süsteem, milles elame, ei õigusta ennast - ei toimi rahva huvides. Lahendus on süsteemi muutmine. Süsteemi muutmist pakub nendel Riigikogu valimistel ainukesena Eesti Iseseisvuspartei.

Iga ühiskonna vereringluseks on tema rahandus. Ajalugu näitab, et just ühiskonnas kasutusel olev rahandussüsteem on peamine ja üldjuhul ka ainuke tegur, mis määrab ära selle, kas kogu ühiskond on õitsengus või vireleb vaesuses.

RAHANDUS-PANGANDUS

Ühiskonnad ja rahvad ei ole kunagi elanud külluses aegadel, mil nende rahandussüsteem on olnud intressipõhine (ostad laenuga ühe maja - maksad kahe eest). Täna toimib süsteem selliselt, et ringlusesse tekib uus raha pangas välja laenamise protseduuri läbi, see tingib rahahulga pideva kasvu ja seeläbi rahaühiku maksevõime pideva vähenemise ja inflatsiooni, olles täiendav maks ühiskonnaliikmetele. Selline süsteem on ÜLES EHITATUD töötama vaid väikese ülemaailmse panganduskliki hüvanguks. Kogu majandustegevusest tuleneva kasumi kõige magusam (väga paks) koorekiht läheb pankadele. Vot justnimelt seda süsteemi ongi meil vaja muuta.
Läbi ajaloo on kasutusel olnud mitmeid alternatiivseid rahandussüsteeme, intressivaba rahandussüsteemi kasutuselevõtuga on alati kaasnenud ühiskondade kiire areng ja vaesuse kadumine. See on ajalooline fakt - fakt mida inimestele koolides ei õpetata. Koolihariduses millegipärast üldse puudub rahandus kui õppeaine, kus käsitletaks rahanduse ajalugu jms, samas on raha tänapäeval üks elu põhialustest... Ka ei räägita näiteks sellest, et Ameerika Iseseisvussõda algas peamiselt seetõttu, et vabaneda Euroopast pealesurutud intressipõhisest rahandussüsteemist. See õnnestus ja ameeriklased võtsid kasutusele intressivaba rahandussüsteemi. Pärast seda on panganduskartellid aegajalt jälle oma intressiga rahandussüsteemi USA-s toimima saanud ja süsteem on pidevalt edasi-tagasi vahetunud. Tavaliselt piisab ühest-kahest inimpõlvest, kui rahvas unustab rahanduse põhialused ja rahapüramiid jälle püsti on pandud.
Mitmed presidendikandidaadid on USA-s võimule saanud vaid ühe peamise valimislubaduse läbi - lõpetada panganduskartellide võim ja intressipõhine rahandus. (!)
Ka Teise Maailmasõja algpõhjuseid võib leida sellest, et pärast Esimest Maailmasõda võttis Saksamaa kasutusele intressivaba rahandussüsteemi ja sõjas maatasa tehtud riik arenes kiiresti sõjast puutumata jäänud riikidest mööda! Rahvusvahelisele panganduskartellile selline "kõrvalekalle" Euroopa südames loomulikult ei meeldinud...
Mõned elulised tähelepanekud: 1913. aastal USA-s loodud Föderaal Reservi poolt välja antav dollar on 2011. aastaks oma senisest väärtusest säilitanud vaid ühe protsendi. 1992. aastal kasutusele võetud Eesti kroonist oli eurole üleminekul järgi ca 5%. Meenutagem hindu, kaup maksis sente - nagu ka nüüd eurodes arveldades.

Eesti Iseseisvuspartei programm kõneleb rahandus-pangandussüsteemi muutmisest järgmist: "Ehitame välja klassikalise pangandussüsteemi, milles on riiklik pangandus, eesti kohalikul kapitalil pangandus ja väliskapitalil pangandus." Arvan, et kõige mõistlikum oleks alustada kohe intressivaba rahanduse loomisega, kuid samas - ühiskondlikku teadlikkuse taset arvestades oleks ehk otse intressivabale rahandusele üleminek tänasel päeval liiga järsk samm? Hoiu- ja laenuühistute ning riikliku kommertspanga loomisega saavutame seda, et Skandinaavia pangad ei vii kogu pangateenuste kasumit (kümneid miljardeid kroone igal aastal!!! - kui palju emapalku ja suuremaid pensione?) riigist välja - see raha jääb riiki ringlema tootes rahvale ning riigile aina uut lisandväärtust. Samuti avab kodumaine laenuturg tee rahvusliku majanduse käima lükkamiseks, sest võõrpangad täna ei toeta põhimõtteliselt Eestile kasulikke äriprojekte vaid soosivad panga emamaa poolt arendatavaid projekte. Seda kinnitab kasvõi fakt, et peaaegu mitte ükski Eesti leiutis ei ole Eestis tegutsevatelt võõrpankadelt laenu saanud...

Lisaks tasub tähelepanu pöörata ka sellele, et riigieelarve raha on mõistlik hoida riigipangas.
Ainuüksi senitoodud muudatuste tegemisega on võimalik tõsta Eesti riigieelarve mahtu vähemalt 50%!
Peale Riigipanga loomist saab Riigipanga eesmärgiks iseseisva rahandussüsteemi käivitamine.

Valimistel osalevatest erakondadest on Eesti Iseseisvuspartei ainuke, kes liigub pangandusvaldkonnas õiges suunas (kogu kodanikkonna heaolu kasvu selle määratluse aluseks võttes).
Veelgi suuremad muutused aga saavad hakata toimuma siis, kui intressipõhine rahandus kui ühiskonna vähkkasvaja on täielikult välja juuritud ja kasutusele on võetud intressivaba rahandussüsteem.

MAJANDUS

Eesti Iseseisvuspartei programmi peamine punkt majanduses: "Lõpetame uusliberalistliku majanduspoliitika, läheme üle rahvusriiklikule protektsionismile, rahvusliku majanduse kesksusele." Lahti seletatult võiks see kõlada ka nii: Lõpetame seni tegutseva valitsuse majanduspoliitika, mille põhiteesid on: kõik privatiseerida, ja riigi osalus ettevõtluses miinimumini viia, olles valmis müüma hinge tagant ära isegi strateegilist julgeolekut - vett, energiat ja infrastruktuuri haldavad ettevõtted. See konkreetne majandusprogramm on IMF-i poolt antud, Laari valitsuse poolt alustatud ja kõikide ülejäänud valitsuste poolt ellu viidud. Ajaloost näeme, et ka varem on selle süsteemi kasutusele võtnud ühiskonnad pankrotistunud, sest avades tee rahvusvahelisele kapitalile riigi maavarade ja tootmise-teeninduse ülesostmiseks see kõik üles ostetaksegi ja riigile ehk rahvale endile ei jää alles midagi sellist, mis neile midagi toodaks.
Sellisel majanduspoliitikal on minu silmis mitmeid põhimõttelisi puudusi. Esiteks seab see riigi olukorda, kus enese ülevalpidamiseks jäävad vaid kodanikelt saadavad maksud. Nii lähebki - kõigi inimeste maksukoormus kasvab meeletuks. See on majanduslik kord, kus rahvas on riigi jaoks, mitte riik rahva jaoks. Minu peamisi riigikorralduslikke põhimõtteid on: "Riik kuulub rahvale ja toimib rahva hüvanguks, mitte rahva arvelt." Seega riik on institutsioon, mille kodanikud on ellu kutsunud, et oma elu lihtsustada. Kui riik tegeleks kasvõi ainult strateegiliste majandusharude haldamisega, suudaks ta teenida ettevõtluse läbi piisavalt, et kodanike maksukoormus oluliselt langeda võiks ja riik osasid elementaarseid teenuseid kodanikele tasuta või väga odavalt võimaldada saaks. Peamisi võimalusi näen ma siinkohal vee, elektri ja interneti kulude kadumiseks või oluliseks langemiseks. Tänapäevane tehnikaareng võimaldab - igal majapidamisel eraldi või ka suuremate hoonete gruppide kaupa - toota energiat seadmetega, mille tasuvusaega arvestatakse mõndades üksikutes aastates. Eesti Energial seisavad rahvalt liigtulu võtmise kaudu saadud miljardid Skandinaavia pankades hoiul. Seda raha saaks kasutada investeeringuteks päikseenergia ja tuuleenergia kasutamist võimaldavatesse seadmetesse, eriti aga väga suure potensiaaliga maasoojusenergia ja laineenergia kasutusele võtmiseks.
Internet on inimese üks põhiõigustest ja interetiteenust on võimalik riigil osutatada väga väikeste kulutuste eest, kui investeeringud tehtud on. Näiteks Eesti Energia interneti paketi Kõu kaudu. .ee-kodulehtede hoidmine peaks olema võimalik riiklikus serveris ja tasuta või kulupõhiselt, mitte aga ei peaks neid haldama kasumitaotlusega erafirmad.

Veel häid põhimõtteid Eesti Iseseisvuspartei majandusprogrammist: "Välisinvesteeringud võtame kontrolli alla, tõkestame siseturgu ja ressurssi ülesostvad välisinvesteeringud."; "Infrastruktuur: raudteed, energeetikaettevõtted, suuremad sadamad jne, peavad kuuluma riigile. Keelustame maa müügi väliskodanikele."; "Riigist väljaviidava kasumi maksustame rahvusvaheliselt keskmisele tasemele."; Tööpuuduse vähendamine ja elatustaseme tõstmine on võimalik vaid rahvusliku majanduse kordategemise kaudu ja seda me teemegi. "Peab looma riikliku põllumajandusühistu. Eesti turu iseärasuseks on, et kohalik ettevõtja ei suuda toota piisavalt suuri koguseid tagamaks enda konkurentsivõime vabaturumajanduses. Ekspordikoguseid ei suudeta tagada püsilepingutega. Riik peab tegelema põllumajandusliku toorme kokkuostu ja reguleerimisega. See loob garantii põllumehele oma kauba müügis."; "Rahvuslikul ja riiklikul omakapitalil põhinev pangandus võimaldab intressivabu laene eesti ettevõtjatele ja põllumeestele."

Me peame arvestama ka sellega, et jätkuva tehnika arengu tingimustes on inimkond peagi olukorra ees, kus masinad suudavad väga suures ulatuses tootliku töö inimeste eest ära teha. Masinad ei suuda vaid bürokraatiat asendada, seda peame ise otsustavalt vähendama. Seega oleme olukorras, kus peame leidma teistsugused lahendused inimestele täisväärtusliku elu tagamiseks. Kui valdav osa automatiseeritud tootmisest kuulub riigile ehk kogu rahvale (mitte mõnele üksikule suurärimehele) ja kui kasutusele on võetud ka teised eelpool toodud lahendid, siis on riigil väga lihtne maksta oma kodanikele kodanikupalka. Me jõuame elatustasemele, kus inimene ei pea ainuüksi selle jaoks ennast tööteenistusse allutama (sotsiaalsed töökohad? - tõstame kive ühest hunnikust teise ja siis tagasi), et tal oleks katus pea kohal, kraanist vesi jooksmas, elekter ja internet olemas, kõht täis ja kõik muud elementaarsed ellujäämisvajadused rahuldatud. Igal inimesel peab olema kodu - vajadusel peab selle tagama riik. Nii loome olukorra, kus arengut jaatavad inimesed on olukorras, kus nad ei pea oma aega ja elu raiskama mõtetustele, neil tekib aega ja energiat, et panustada meie ühiskonna parendamisesse ja arengusse. Ühtlasi on neil ka aega, et ennast harida ja olla ühiskonnaelu arendamises aktiivsed kaasarääkijad. Nad saavad ennast kursis hoida rahvahääletusküsimuste (sellest allpool) sisulise poolega ja mõistavad süviti, mille üle nad otsuseid langetavad. Neil kujuneb oma arvamus. Neist saavad indiviidid.
Me saame Inimesteks, suure algustähega.

MAKSUD

Minu põhimõte on, et tulu teenimine peab olema võimalikult vähe maksustatud ja väikest aruandlust (ja seeläbi bürokraatiaaparatuuri) nõudev, tulu asemel tuleb maksustada tarbimist. Tarbimise maksustamisel saame riigieelarvesse raha ka meid külastavatelt turistidelt.
Et soodustada Eesti kaupade tarbimist võib kehtestada odavama käibemaksu Eesti toodetele ja kallima käibemaksu importkaupadele.
Olukorras, kus on võimalik maksukoormust langetada, peame alustama tulumaksust, vähendades esmalt väikest ja keskmist tulu teenivate inimeste tulumaksumäära. Teisisõnu võiks selle kohta öelda ka astmeline tulumaks, kus teatud piirini kehtib väiksem maksumäär ja piiri ületav tulu on maksustatud täna kehtiva maksumääraga. Sellises kontekstis olen astmelise tulumaksu pooldaja. Üldiselt aga olen võimaluse tekkel eraisiku tulumaksu kaotamise poolt. Meie esimene siht võiks olla see, et eraisikud maksavad palgalt vaid sotsiaalmaksu ja tarbimisel käibemaksu.
Täna läheb Eesti elaniku teenitud ühest eurost 50 senti maksudena riigile. Seda on ilmselgelt liiga palju ja eeltoodud lahendusi kasutades saame seda oluliselt vähendada.

TERVIS

Olen veendunud, et looduslikest ravimtaimedest leiab abi enamuse levinud haiguste vastu ja mis peamine: nad omavad haigusi ennetavat toimet. Seetõttu teeb mind murelikuks Euroopa Liidu juhtorganite poolt võetud suund, kus inimene ei tohi paljusid kasulikke ravimtaimi ise kasvatada ega kohati isegi mitte nende läheduses viibida. Näiteks on Euroopa Liidus hetkel vastuvõtmisel seadus, mis keelab piparmündi taimede kasvatamise. Neid tohib edaspidi vaid apteegist osta, tõenäoliselt tableti kujul...
Looduslike lahenduste asemel propageeritakse avalikult sünteetiliste ravimite kasutamist. Paraku on üldteada fakt, et kõigil sünteetilistel ravimitel on kõrvalmõjud. Nende loetelu ravimi pakil on tihtipeale niivõrd pikk, et tuleb internetist lisa lugemas käia. Sünteetiline ravim võib kohati konkreetse haiguse vastu isegi aidata aga põhjustab organismis järgmise nõrga koha haigestumise. Võttes uue haiguse vastu uut sünteetilist ravimit, ring jätkub... Kui vanasti võis arsti kuulda rääkimas nippidest, kuidas lihtsate taimedega oma hädasid ravida, siis tänapäeval on perearstidest saanud ravimifirmade müügiesindajad, kelle teadmisi meditsiinist kujundavad ravimifirmade koolitused ja toodete tutvustused.
Riik ei peaks haigekassa rahadest kinni maksma rahvusvaheliste ravimifirmade kasumeid!
Teine oluline taim, millest tahan siinkohal rääkida, on kanep. Väga paljud (ka väga kaugest) ajaloost tuntud pühamehed, filosoofid ja ravitsejad, aga ka tänapäeva teadlased hindavad kanepit raviomadustelt planeedi kõige võimekamaks taimeks. Samas on kanepit ajakirjanduses ja ka kohalikus poliitikas aastakümneid käsitletud jubeda narkootikumina, mille käitlemisel saadakse vaat et suuremaid karistusi kui inimese tapmise eest!!! Viimasel ajal on siiski mitmel pool maailmas sellised dogmad murdumas ja kanepist on saanud võimas vahend haiguste ravil ja ennetamisel. Näiteks USA-s on juba vähemalt kolmeteistkümnes osariigis seadustatud meditsiinilise kanepi müük. Viimasel ajal on ka mitmed Euroopa riigid olukorda teadmistepõhiselt hindama hakanud ja kanep on narkootikumide nimekirjast välja heidetud.
Kanepi raviomadusi võiks välja tuua lõputult, kuid see ei ole antud kirjatüki eesmärk. Olgu siinkohal välja toodud näide kanepiga vähi ravimisest, lõik Delfi Forte artiklist: "THC (kanepi üks toimeainetest) käivitab mõnedes vähirakkudes enesetapuprogrammi, teatasid uurijad 2009. aastal ajakirjas Journal of Clinical Investigation. Töörühma varasemad tulemused on näidanud, et THC saboteerib protsessi, mille kaudu kasvaja enda toitmiseks kiiruga veresoonte võrgustiku tekitab. Lisaks takistab ta vähirakkude vaba liikumist. Sellise imetabase omaduse annab THC-le võime seonduda vähilise raku retseptorvalkudega. Kui THC molekul on rakule kinnitunud, sunnib see rakku tootma keramiidiks nimetatavat rasvainet, mis paneb raku iseennast õgima. “See, mida me näeme, on programmeeritud rakusurm,” ütleb Velasco. Enamgi veel: vähktõvega mitte nakatunud rakud THC-ga kokku puutudes keramiidi tootma ei hakka. Terved rakud ei sure."
Elame maailmas kus mustast on tehtud valge ja valgest must.
Kahjulikke (säilitus- jm) aineid sisaldavaid või geneetiliselt muundatud toitu ei tohi müüa.

RAHVA VÕIM

Võim tuleb rahvale tagasi tuua.
Elukorralduse üle Eestis täna ei otsusta Eesti rahvas. Seda ei otsusta isegi mitte Eesti tänane Riigikogu või Valitsus. Peamine, millega nad viimastel aastatel oma aega sisustasid, oli Euroopa Liidust tulevate seaduste ja direktiivide Eesti seaduste sisse kirjutamine.
Kes aga loob neid Euroopa Liidust saabuvad seadusi ja direktiive? Euroopa Liidus tegeleb seadusloomega Euroopa Komisjon. Euroopa Komisjon ei ole demokraatlikult valitud. Olemasolevad komisjoni liikmed ise määravad endale uusi asendusliikmeid.
Teine Euroopa Liidu struktuuri üksus, millele peame tähelepanu pöörama on Euroopa Keskpank. Euroopa Ühenduse lepingus on sätestatud, et "Euroopa Keskpank ega rahvuslikud keskpangad ei või küsida ega saada juhtnööre üheltki Euroopa Liidu institutsioonilt või üksuselt. Samuti ei ole lubatud täita ühegi Euroopa Liidu liikmesriigi valitsuse korraldusi. "
Seega Euroopa Keskpank on võimupüramiidis kõrgemal kui EL juhtivorganid. Seeläbi saab selgeks, et Euroopa Keskpank ei ole loodud Euroopa Liidu juhtorganite poolt vaid vastupidi - Euroopa Keskpank ise on loonud Euroopa Liidu juhtorganid, jäädes ise kõrgeimaks võimukandjaks. Euroopa Keskpanga moodustab väike grupp maailma suuremaid erapankasid. See grupp erapankureid on olnud USA Föderaal Reservi loojateks ("The Birth of the U.S. Federal Reserve Bank - How usury destroyed America"), selle Euroopa analoogi Euroopa Keskpanga loojateks ning Euroopa Liidu loojateks. Euroopa Liit tegutseb nende hüvanguks. Järelikult ei toimi Euroopa Liidus rahva võim ehk demokraatia, vaid oligarhia.
Sõna "oligarhia" sai tuntuks 1990ndate aastate Venemaal, kus üksikute inimeste kätte koondusid suured varandused, mille kaudu nad said kontrollida poliitilist võimu riigis. Sarnane olukord on ka meil Euroopa Liidus.

Me peame oligarhia lõpetama ja valima demokraatia. Demokraatia tähendab kreeka keelest tõlgituna rahva võimu. See, mis meil Eestis seda teksti kirjutades (24.02.2011) on, ei ole demokraatia, see on esindusdemokraatia. Meil on esindajad, kes valivad rahva eest ja neid paraku isegi ei huvita, mida rahvas tahab. Näiteks 2001. aastal korraldatud küsitlusel toetas 75% küsitletuist välismaalastele metsa ja maa ostupiirangu kehtestamist. Sellele vaatamata hakkab nüüd kohe aprillis kehtima seadus, mis lubab edaspidi välismaalastel Eestis maad ja metsa osta...
Järelikult esindusdemokraatia sellisel kujul ei toimi!
Sellele on olemas alternatiiv - esindusdemokraatia, mida kontrollib otsedemokraatia. Otsedemokraatia on selline demokraatia vorm, kus otsuseid võtab vastu rahvas rahvahääletustel. Eestis täna puudub seadustik, mis laseks rahva võimul teostuda. Rahvas võib allkirju koguda ja seaduseelnõusid koostada, aga kui Riigikogu seadust vastu ei võta, siis nii jääbki ja seaduslikke vahendeid algatusega edasiminekuks pole. Süsteem vajab muutmist. Lahendus on: kui Riigikogu rahva algatatud seadust vastu ei võta, läheb antud küsimus rahvahääletusele.
Sama sisuga punkt oli Eesti Vabariigis 1920. aastal vastu võetud põhiseaduses täiesti olemas ja see tuleb uuesti seaduseks ennistada. EW PS Paragrahv 31 ütleb: "Rahvaalgatamise korras on kahekümneviiel tuhandel hääleõiguslikul kodanikul õigus nõuda, et seadus antaks, muudetaks või tunnistataks maksvusetuks. Sellekohane nõudmine antakse väljatöötatud seaduseelnõuna Riigikogule. Riigikogu võib eelnõu seadusena välja anda või tagasi lükata. Viimasel juhtumisel pannakse eelnõu rahvale ette vastuvõtmiseks või tagasilükkamiseks rahvahääletuse korras. Tunnistab rahvahääletusest osavõtjate enamus vastuvõetuks, omab ta seadusliku jõu."

LÕPETUSEKS

Eesti Iseseisvusparteil on tõendeid varasemate valimisvõltsingute kohta. Ka paljud väliseksperdid ja kohalikud asjatundjad hindavad E-hääletamist kõige ebaturvalisemaks valimismeetodiks, millega ei ole kuidagi võimalik garanteerida, et ei toimu võltsinguid. ITi mees on tegija! Eesti on Venemaa kõrval ainuke riik, kus selline asi üldse võimalik on! Seda mitte seetõttu, et Eesti kõva IT-tiiger oleks ja teised sama teha ei suuda, vaid seetõttu, et see võimalus on mujal teadlikult kõrvale heidetud kui sobimatu lahend. Ka eel-hääletamise puhul ei ole antud hääled vaatlejatele kogu aeg nähtavad. Soovitan minna valima 6. märtsil valimisjaoskonda, kus vaid sel päeval on piisavalt vaatlejaid, kes toimingutel silma peal hoiavad.

Valimiskasti juures seisame valiku ees:

variant a) jääda võõraste suvast sõltuvateks kaasajooksikuteks, keda otsustamisprotsessidesse ei kaasata ja kelle huvid on otsustajate (liitriigi aga ka rahvusvaheliste suurfirmade) silmis parimal juhul teisejärgulised. Sellisel juhul tuleb valida neid samu inimesi ja erakondi, keda seni on valitud. Nemad jätkavad sama suunda, nad on selle isegi oma valimisloosungites otse välja öelnud. Ei ole sisulist vahet, millist praegust Riigikokku kuuluvat erakonda valid, neil puuduvad erinevused SISULISTES küsimustes.

variant b) olla iseseisev, isemõtlev, isemajandav, heal järjel riik ja inimene.

Palun levitage meie sõnumit ja valige valimistel Eesti Iseseisvuspartei kandidaate!

Tallinnas, 24. veebruaril 2011
Tarmo Kruusmägi

inimesteerakond.blogspot.com
www.iseseisvuspartei.ee
____________________________


http://inimesteerakond.blogspot.com/2011/02/tarmo-kruusmagi-742-valimisprogramm.html

Pangandust ja rahandust käsitlev osa valimisprogrammist sai avalikult esitletud 24. veebruaril 2011 Tallinnas Musumäel Vabariigi aastapäeva puhul toimunud kõnekoosolekul.